Vannitoa puhastamine: Mustus ja katlakivi kaovad välgukiirusel
Vannituba on see ruum kodus, kus puhtus ja hügieen on kõige olulisemad. Tualetipottide, plaatide, vannide, duššide, valamute jne õigeks puhastamiseks on mitmeid eri arvamusi. Allpool toodud ekspertsoovituste abil kaovad mustus ja paakunud katlakivi vannitoast välgukiirusel.
Kiire ja lihtne puhastamine: parimad nipid vannitoa puhastamiseks
Olenemata sellest, kas teil on väike ja funktsionaalne vannituba või suur koduspaa, vannitoa puhtana hoidmine on prioriteet paljudele inimestele. Lisaks üldisele visuaalsele väljanägemisele on vannitoa puhastamisel ka hügieenilised põhjused: ebapiisav puhastamine võimaldab bakteritel ja seentel hõlpsasti paljuneda, tekitades hallitust. Suur niiskustase ja soojus tagavad selleks ideaalsed tingimused, mistõttu on pindade, märgalade, tualetipottide ja plaatide regulaarne puhastamine äärmiselt oluline.
Kui tihti peaks vannituba puhastama?
Laias laastus tuleks vannituba puhastada sõltuvalt sellest, kui tihti seda kasutatakse. Ühe inimesega majapidamises tekib vähem mustust kui suure pere korral, nii et puhastamise tihedust tuleks vastavalt sellele kohandada. Võimaluse korral tuleks vannitoas teha põhjalikum puhastus vähemalt kord nädalas. Seebijäägid ja hambapasa tuleks valamust eemaldada esimesel võimalusel, samuti võiks segistid jms iga paari päeva tagant üle pühkida, et vältida katlakiviplekkide teket. Kõige parem oleks segisti pehme lapiga üle pühkida iga kord, kui te käsi pesete – nii ei saa plekid üldse tekkidagi.
Pindade põhjalik loputamine ja kuivatamine pärast iga kasutuskorda aitab dušikabiini ja vanni võimalikult kaua puhtana hoida. Juuksekarvade ja tolmu eemaldamiseks põrandalt piisab tolmuimejaga koristamisest iga paari päeva tagant. Lisaks tuleks põrand tõrksa mustuse eemaldamiseks ka mopiga iga 1–2 nädala tagant üle pesta.
Soovitus
Pärast dušši või vanni koguneb vannitoa akendele veeaur, mistõttu võib sinna aja jooksul tekkida hallitus. Veenduge, et õhutate vannituba regulaarselt, et tagada niiskuse eemaldumine ruumist. Aknaid tuleks puhastada iga paari kuu tagant.
Puhastustoimingud ja nende eripärad vannitoas
Kui plaate ja keraamilisi pindu on suhteliselt lihtne puhastada, tuleks vannitoa puhul mõnda asja siiski silmas pidada. Kui orgaaniline materjal, näiteks surnud naharakud, juuksekarvad, väljaheited ja seebijäägid segunevad mineraalse mustusega, näiteks katlakivijääkidega, tekib rooste, pindadele paakunud uriinikiht ja tualetipotil võivad tekkida värvimuutused. Sellise mustuse eemaldamiseks ei piisa tihti vaid selle ära pühkimisest, mistõttu tuleb tihti lisaks füüsilisele nühkimisele kasutada agressiivseid puhastusvahendeid, näiteks tualetipoti puhastusvahendeid või happelisi puhastusvahendeid. Kuid sellised vahendid võivad valel kasutamisel kahjustada materjali.
Õige puhastamise ja koduste abivahendite, pealekandmissoovituste ja seadmete abil saate oma vannitoa vaevata puhtaks – ja seda ilma väsitava küürimiseta.
Katlakivi eemaldamine vannitoast
Kui esemed regulaarselt veega kokku puutuvad, on katlakivi tekkimine neile vältimatu. Seetõttu pole ka ime, et vannituba on tihti katlakivi peamiseks kogunemise kohaks, kattes segistid, plaadid ja valamud. Kuid lihtsate vahendite ja mõne soovituse abil saab tõrksa mustuse lihtsasti eemaldada ja ennetada ka uue katlakivikihi tekkimist.
Kuidas katlakivi tekib?
Lupja sisaldavas vees on eriti palju kaltsiumkarbonaati, mis satub vette siis, kui põhjavesi imbub läbi lubjarikaste kivimite. Mida suurem lubjasisaldus, seda karedam on vesi ja seda rohkem katlakivi moodustub sellise veega kokku puutuvatele pindadele. Tõrksad katlakivijäägid tekivad peamiselt siis, kui vett soojendatakse või kui see aurustub – tulemuseks on valged laigud eelkõige vannitoas olevatel segistitel, valamutel, plaatidel ja kraanidel.
Katlakivi eemaldamine aurupesuri abil
Kui katlakivi jäägid ei ole väga paksud, saab neid suhteliselt hõlpsasti aurupesuri abil eemaldada – ja seda ilma väsitava käsitsi nühkimiseta. Selleks on teil vaja detailotsakut ja ümmargust harja. Tundlikud pinnad on parem puhastada ainult detailotsakuga, et vältida kroomist ja roostevabast terasest pindade kriimustamist. Hoidke otsakut katlakivikihiga alal ja aurutage nii kaua, kuni katlakivi kaob. Kui see ei toimi eriti tõrksa katlakivi korral või kui see asub raskesti ligipääsetavas kohas, võib otsaku külge kinnitada ka ümmarguse harja: seejärel saate piirkonda harjaga nühkida, vabastades samas ka võimsa aurujoa. Hoolsa küürimise ja aurutamise abil saab eemaldada ka kõige tõrksamad katlakiviplekid.
Kui katlakivikiht on väga paks, võib pinnale kanda sidrunimahlaga puhastusvahendit. Oodake pool tundi ja seejärel käige pind aurupesuriga üle. Katlakivijääke on nüüd oluliselt lihtsam eemaldada.
Parimad kodused vahendid katlakiviplekkide vastu
Katlakivi eemaldamine alumiiniumilt küpsetuspulbri abil
Küpsetuspulber on kasulik vahend mitmel pool kodumajapidamises – isegi näiteks katlakivi eemaldamiseks alumiiniumpindadelt. Selleks segage küpsetuspulber veega, nii et moodustuks paks pasta. Hõõruge pasta katlakiviga määrdunud alale, laske natuke aega mõjuda ja seejärel loputage pind puhta veega või niiske lapiga.
Küpsetuspulbri positiivne kõrvalmõju on ka veel see, et see neutraliseerib ebameeldivad lõhnad vannitoas ning aitab puhastada isegi ummistunud äravoolutorud.
Katlakivi eemaldamine äädika abil
Äädikas on samuti sobiv kodune vahend katlakivijääkide eemaldamiseks. Äädikaessentsi saab tõrksa katlakivi korral kasutada lahjendamata kujul või kergemate katlakiviplekkide korral lahjendada veega. Samal viisil saab kasutada ka sama toimega sidrunhapet. Parim viis on puuvillane või mikrokiust lapp äädikas või sidrunhappes märjaks teha, seejärel hõõruda lapiga katlakiviga määrdunud pindu, näiteks segisteid. Laske lahusel mõnda aega või isegi üleöö toimida ja loputage see seejärel puhta külma veega pinnalt. Seejärel kuivatage pind puhta lapiga. Äädikas olev hape sobib ka tõrksa paakunud uriini puhastamiseks.
Soovitus! Kasutage segistitel oleva tõrksa katlakivi eemaldamiseks õhupalli.
Katlakivi eemaldamine hambapasta abil
Katlakivi eemaldamiseks segistitelt võib kasutada ka hambapastat ja vana hambaharja. Katke katlakivijäägid hambapastaga, laske natuke aega mõjuda ning seejärel hõõruge pastat hambaharjaga ja loputage puhta veega maha. Hambapasta toimib nagu abrasiiv, taastades kroomitud ja alumiiniumist pindade sära.
Hoiatus! Teatud materjalid, sh marmor ja looduskivi, on hapete suhtes tundlikud. Seetõttu ei tohi nende puhastamiseks kasutada äädikat ega sidrunhapet. Küll aga võib kasutada küpsetuspulbrit.
Katlakivi eemaldamine puhastusvahendi abil
Kui soovite kasutada puhastusvahendit, mis eemaldaks ka kõige tõrksamad katlakivijäägid, vajate te happelist puhastusvahendit, mille pH-tase on vahemikus 1–4. Sobiva vahendi valik sõltub puhastatavast pinnast. Enne seda, kui vahend tervele pinnale kanda, on kõige parem seda eelnevalt varjatud kohas proovida. Tugevad happed (madalama pH-tasemega) võivad kahjustada mitmeid pindu, näiteks mitteväärismetalle, tsemendivuuke, anodiseeritud alumiiniumi ja plasti. Seetõttu tuleks kasutada võimalikult õrnatoimelisi puhastusvahendeid ja neid eelnevalt katsetada, kas nende toime on piisav. Kaubanduses on saadaval ka keskkonnaohutuse sertifikaadiga (nt EL-i ökomärgis) vannitoapuhastusvahendeid. Sertifitseeritud vahendid ei ole võrreldes sertifitseerimata vahenditega mitte ainult paremad keskkonnale, vaid ka materjalidele.
Nipid katlakiviplekkide tekkimise vältimiseks
-
Kuivata: pärast kasutamist tuleks alati kuivatada valamute, dušikabiinide või vannide furnituur, samuti plaaditud ja klaaspinnad, kasutades selleks näiteks mikrokiudlappi või pehmet käsna.
-
Kui teil on kiire ja pole aega midagi kuivatada, loputage dušikabiil, vann ja furnituurid külma veega üle. Külmas vees tekib katlakivijääke vähem kui soojas.
-
Furnituuride jms regulaarne aurutamine näiteks aurupesuri abil ennetab katlakivijääkide tekkimist tulevikus, kuna auru tekkimisel vesi demineraliseeritakse, mis tähendab, et aur katlakivijääke ega triipe pindadele ei jäta.
