Eluruumide puhastamine: Nipid tolmu ja mustusega võitlemiseks

Korralikult puhastatud magamis- ja elutuba panustavad olulisel määral teie heaolu tagamisse koduseinte vahel. Puhtuse ja õigete nippide abil saate oma kodu igal ajal minimaalse pingutusega puhtana hoida.

Korras maja, rahulik meel

Puhtuse ja korrastatuse mõistet kasutatakse tihti sünonüümidena, kuid tegelikult on need teemad, mida tuleks käsitleda eraldi. Korrastamata maja koristamine on ebavajalikult keeruline ja võtab kaua aega, mistõttu soovitame teil alati asjad enne koristama hakkamist korrastada.

Õige korrastamine

Kõige lihtsam viis tuba korras hoida on asju regulaarselt oma kohale tagasi panna. Korrastamine on lihtsam lühikeste tegevussööstudena – nii ennetate kuhjuva kaose tekkimist juba eos. Asjad, mida saab kiiresti oma kohale panna, tuleks tagasi panna esimesena, mitte lisada need oma toimetuste nimekirja või koristusplaani. Igal asjal peaks kodus olema oma koht. Asjade hoiustamiseks sobivaid mahuteid endid, näiteks kaste ja korve, mis aitavad pinnad vabana hoida, tuleks siiski aeg-ajalt silma eest ära tõsta. Ärge kuhjake asju horisontaalsetele pindadele, näiteks laudadele, riiulitele ja aknalaudadele, vastasel juhul läheb hiljem vaja hulganisti kannatust, et kõike seda kraami sealt ära panna.

Minimalism

Minimalismist kui päevakajalisest jututeemast on kirjutatud palju raamatuid, kuid suur mõju võib olla juba ka mõnel üksikul mõtteteral. Mida vähem asju majapidamises on, seda vähem asju tuleb enne koristamist ära panna ja seda lihtsam on asju pikas perspektiivis korrastatuna hoida. See kõlab peaaegu liiga lihtsalt, kuid praktikas ei kipu kõik päris nii lihtne olema. Nagu ka korrastamise puhul, tuleks asjade sorteerimist alustada väikeste sammudega ja mitte püüda kõike näiteks ühe nädalavahetusega korda saada.

See võib tekitada küsimuse, milleks on kõike vaja üldse alles hoida: kas me tõesti soovime hoida kõiki oma reisisuveniire riiulil? Kas ma peaksin ära viskama kõik oma kriminaalromaanid? Millal ma seda rõivaeset viimati kandsin? Alati ei pea korrastamine olema ülimalt põhjalik ja radikaalne, mida soovitab korrastamise ekspert Marie Kondo – ka kõigest mõne eseme loobumine võib tuua olulise erinevuse teie iganädalase koristamise kiirusesse. Pärast seda, kui loobute kõigest mõnest asjast, muutub korrastamine juba märgatavalt lihtsamaks.

Lihtsasti hooldatav mööbel

Mööblite ja põrandakatete valimisel tuleks silmas pidada seda, kui lihtsasti need puhastatavad on. Avatud riiulid on küll väga šikid, kuid on jällegi kohad, kuhu tolm hõlpsasti koguneb. Suletud kappe ja sahtleid on lihtsam puhtana hoida – kui te neid just liigselt ei täida. Mõne asja jaoks on vaja piisavat hoiukohta – näiteks riiul postile, selle asemel, et kõike postkastist võetut söögilauale panna. Esemetel, mida kasutatakse eriti tihti, peaks kodus oma lihtsasti ligipääsetav koht olema. Pinna materjal ja disain mängivad samuti olulist rolli. Mõnel mööbliesemel on nähtav väiksemgi tolmukübe: tumedad ja siledad ühes toonis pinnad muutuvad eriti kiirelt räpaseks. Soovitus! Puidust ja puidu imitatsiooniga pindadel on tolm tavaliselt vähem märgatav. 

Nipid tolmu võtmiseks

Kujutlege ette järgmist olukorda: maja on äsja koristatud keldrist pööninguni ja lausa läigib, aknad ja uksed suletakse pärast tubade õhutamist, kuid ikkagi tekib mööblile, toalilledele ja põrandale lühikese ajaga õrn tolmukiht. Kahjuks on pindade pesemine, pühkimine ja tolmuimejaga puhastamine tihti ainult ennetav meede, kuna tolmu kogunemine inimeste eluruumidesse on vältimatu.

Kust tolm tuleb?

Tolmu mikroskoobi all uurides on näha, et see on segu erineva suurusega läbisegi paiknevatest osakestest. Selles on kõike: alates surnud naharakkudest, vaibakiududest ja õietolmust kuni lemmiklooma karvade ja peene tolmuni – tõeline pidusöök sellistele soovimatutele külalistele nagu kõdutäilised, tolmulestad, bakterid ja hallituse eosed. Sõltuvalt osakeste suurusest ja kaalust kandub tolm ringleva õhu abil igasse nurka või keerleb pidevalt ringi ilma kuhugi laskumata.

Kodutolmu koostis varieerub sõltuvalt ruumist, eluaseme asukohast, seal elavate inimeste arvust ja nende elustiilist. Suure osa tolmu kanname me oma koju jalatsitega. Seetõttu on oluline hoida esikus avaustega, kookosest, tekstiilist või kummisektsioonidega jalamatte, mis mustuse kinni püüavad. Peamiste sissepääsude juures asuvad matid püüavad kinni enamiku tolmu, mis muidu satuks koridori või teistesse eluruumidesse. Õhu kaudu liiguvad eluruumidesse ka tahm, seeneeosed ja õietolm.

Kas esmalt koristada tolmuimejaga või võtta tolmu?

On erinevaid arvamusi selle kohta, kas koristades tuleks esmalt kasutada tolmuimejat või võtta tolmu. Esimesena tolmuimejat kasutades või pärast mööblilt ja esemetelt võetav tolm sattuda juba puhastatud põrandale. Teisest küljest – tolmuimejaga tolmu imemine paneb tolmu lendlema, mis võib seejärel sattuda äsja tolmust puhastatud mööblile jms esemetele. Enamikel juhtudel tundub kõige loogilisem esmalt tolmu võtta ja alles seejärel põrnand tolmuimejaga puhastada. Tolmu võtmisel kukub muu mustus, näiteks saiapuru ja juuksekarvad põrandale, kust need seejärel saab tolmuimejasse tõmmata. Kui avate tolmuimejaga koristamise ajaks aknad, tekib tuuletõmbus ja kogu põrandalt üles tõusnud tolm kantakse õhuvooga aknast välja.

Tolmu õige pühkimine

• Ideaalis tuleks tolmu võtta kuiva ja pehme puuvillase lapiga. Alternatiivina võib kasutada ka spetsiaalseid tolmulappe, mis on elektrostaatilise laenguga laetud ja koguvad seetõttu tolmu enda sisse efektiivsemalt.
• Kui lapp kaks korda kokku lappida, on sellel kaheksa osa, mida üksteise järel tolmu pühkimiseks kasutada. See tähendab, et lappi saab enne pesemist kauem kasutada.
• Ärge unustage pühkida tolmu ka väikestelt pindadelt, näiteks pildi- ja ukseraamidelt, radiaatoritelt ja toalillede lehtedelt. Seda tehes pühkige alati süsteemselt ülevalt alla.
• Tolmu pühkimine niiske lapiga tundub esmalt loogiline, kuid nii määrite vaid tolmu pinnal laiali. Kui te siiski soovite tolmu võtta niiske lapiga, ei tohiks lapp olla liiga märg, vastasel juhul jääb pinnale liigselt vett.