KOMPONENTIDE PUHASTAMINE AUTOREMONDITÖÖKOJAS
Õli, rasva ja teetolmuga määrdunud komponentide puhastamine on autoremonditöökojas igapäevane toiming. See teeb töö lihtsamaks, suurendab tööohutust ja parandab olulisel määral mootori, käigukasti ja šassii parandustööde kvaliteeti. Komponentide professionaalseks puhastamiseks on kolm varianti: kõrgsurvepesur, kuivjääprits ja komponentide pesusüsteem. Nii saate alati valida endale sobivaima lahenduse.
Komponentide puhastamine survepesuriga
Kõrgsurvepesurid sobivad hästi sõiduki ja mootori komponentide (nt silindripead, käigukastid, teljed ja rattad) puhastamiseks. Kõrgsurvepesurit on väga hea kasutada siis, kui töökotta on paigaldatud vee käitlemissüsteemi ja ehitusloaga autopesuüksus – nii on pesutoiminguteks alati olemas vastav luba.
Tavaliselt töötavad auto komponentide pesemisüksustes vaid vastava väljaõppe saanud töötajad. See vähendab õnnetuste riski olulisel määral ja võimaldab kasutada ka kuuma vee kõrgsurvepesureid. Võrreldes külma vee pesuritega, lahustavad need rasvase ja õlise mustuse palju kiiremini. See vähendab oluliselt ka pesemiseks kasutatavate kemikaalide kulu, vähendades ka üldkulusid.
Statsionaarsed kõrgsurvepesurid
Isegi kui pesuüksust kasutavad vaid vastava väljaõppe saanud töötajad, peaks pesutehnoloogia olema disainitud intuitiivselt, et vältida võimalikke kasutusvigu. Siin on sobivaks lahenduseks statsionaarne kõrgsurvepesur, eriti kui selle jaoks on olemas ka sobiv koht. Masina tehnika saab paigutada tehnoruumi, kuhu igaühel juurdepääsu ei ole. Eraldi juhtterminal pesuüksuses ja erinevad eelseadistatud programmid auto komponentide pesemiseks saab hõlpsasti ilma tööõnnetuse ohuta aktiveerida. Sõltuvalt seadmest saab statsionaarse kõrgsurvepesuri korral kasutada korraga mitut pihustustoru, mis tähendab, et mitu töötajat saab komponente samal ajal pesta. Töökoja läbilaskevõimet silmas pidades aitab selline lahendus kitsaskohti vältida. Statsionaarsed kõrgsurvepesurid on soovituslikud ka siis, kui pesuüksus töötab päevas mitmeid tunde – need on kiiremini töövalmis.
Mobiilsed kõrgsurvepesurid
Väiksemad töökojad saavad sõidukite komponentide pesuks kasutada mobiilseid kuuma vee kõrgsurvepesureid. Nende eeliseks on väike ruumivajadus, kuna need ei vaja eraldi tehnoruumi. Mobiilsed pesurid vajavad aga alati mõnevõrra pikemat ülesseadmisaega. Lisaks kaasneb nendega ka teatav õnnetuste oht, kuna juhtmed, vee- ja kõrgsurvevoolikud on töökojas laiali.
Bensiin, gaas või elekter?
Sobiva puhastustehnoloogia valimisel tekib küsimus, kas kõrgsurvepesuril peaks olema bensiini- või gaasipõleti või elektriline küttekeha. Sellele küsimusele vastamiseks tuleb arvesse võtta töökoja infrastruktuuri ja selle tõhusust. Kui vee soojendamiseks kasutatakse bensiini või gaasi, peab statsionaarsete masinate korral olema äratõmme korstnasse.
Lai valik lisatarvikuid
Lisatarvikute valik sõltub planeeritud kastusuvaldkonnast ja soovitud pesutulemusest. Sõiduki komponentide pesemiseks sobivad ideaalselt vahutorud, pöörlevad pesuharjad, lühikesed pesutorud ja erinevate nurkadega pihustusdüüsid. Ideaalis saab veesurvet ja -temperatuuri vastavalt puhastatava mustuse tüübile reguleerida otse pesutorult või pesurilt, nii et õlise ja rasvase mustuse hõlpsamaks eemaldamiseks saab pesuvee temperatuuri tõsta.
Vajadusel: pesu kemikaalidega
Väga tõrksa mustuse korral kasutatakse puhastamiseks ka kemikaale. Tõrksa õlise ja rasvase mustuse eemaldamisel on eriti tõhusad tugevad aluselised puhastusvahendid. Happelised puhastusvahendid sobivad mineraalse mustuse, näiteks katlakivi ja mördi eemaldamiseks.
Pesemiseks kasutatavad kemikaalid ei tohiks mingil moel mõjutada kerge vedeliku või koalestsentsseparaatorit.
Komponentide puhastamise ergonoomika
Sõltumata sellest, kas komponentide puhastamiseks kasutatakse statsionaarset või mobiilset kõrgsurvepesurit, tähelepanu taskuks pöörata seadmete ja lisatarvikute ergonoomikale. Nii saab ennetada liigsest ja pidevast füüsilisest koormusest tingitud füüsilisi vigastusi. Lisaks aitab see vältida ka väsimuse ilminguid, millest tulenevalt suureneb tehtavate vigade ja seeläbi ka õnnetuste oht.
Kõrgsurve-pesupüstoli valimisel tuleks seetõttu eelistada ergonoomilisi mudeleid, näiteks neid, mis kasutavad nutikalt ära kõrgsurvejoa tagasilöögijõudu, et vähendada püstoli hoidmiseks vajalik jõud miinimumini, ja millel on ohutuslüliti. Väga praktilised on ka automaatsed voolikurullid, mis kõrvaldavad voolikus käsitsi lahti ja kokku kerimise vaeva. Tänu nendele on töökohal komistamise oht ka palju väiksem. Voolikurullid, eriti need, millel on kiirvabastusega ühendused pesutorude vahetamiseks, vähendavad oluliselt tarvikute kinnitamiseks ja eemaldamiseks kuluvat aega.
„Pesustend“ on samuti vahend, mis aitab komponentide pesemisel oluliselt aega säästa. Selle külge saab kinnitada pestavad komponendid, nii et need kõrgsurvepesu ajal paigast ei liiguks. Hea pesustendi kõrgus on reguleeritav. See tähendab, et seda saab individuaalselt kohandada ideaalsele töökõrgusele. Pesustendi kohale kinnitatud „laetalad“ muudavad töö samuti lihtsamaks ja ohutumaks. Need juhivad vooliku talade keskel asuvast punktist pestava objekti ümbert mööda, mistõttu ei pea te enam rasket voolikut kõikjale sikutama.
Komponentide puhastamine kuivjääga
Kuivjääga puhastamine kujutab endast kuivjääpelletite pihustamist pinnale, kus need õrnatoimeliselt eemaldavad tõrksa mustuse paljudelt materjalidelt. Kuivjää on viimaste aastatega oma tõhusust tõendanud keerukate ja tundlike pindade puhastamisel, eriti autoremonditöökodades. Seetõttu kasutatakse seda puhastusmeetodit järjest enam kõikvõimalike puhastustoimingute teostamiseks – alates autode polstri puhastamisest kuni mootori puhastamiseni ja uunikumide taastamiseni. Selle tehnoloogia eeliseks on see, et see ei jäta mitte mingisuguseid jääke – ei vett, kemikaale ega muid pihustusjääke.
Kuidas see toimib?
Kuivjääga puhastamine on võrreldav liivapritsi kasutamisega, kuid see on oluliselt õrnatoimelisem. 1–4 mm suuruseid kuivjääpelleteid hoitakse kuivjääpritsi mahutis. Pritsimise ajal suunatakse need doseerimisseadme abil pihustuspüstolisse ja düüsi, kus nende suruõhu abil nende liikumiskiirus kiirendatakse kuni 150 meetrini sekundis. Vabastuskiirust saab suruõhu survet kohandades (0,7 kuni 10 bar) reguleerid, lisaks saab pihustuspüstolil kasutada ka vahetatavaid töökindlaid düüse. Kui kuivjääpelletid vastu puhastatavat pinda puutuvad, tõmbub mustus väga külma temperatuuri (–79 °C) tõttu kokku ja muutub hapraks. See tekitab termilise stressi ning mustus tuleb pinna küljest lahti. Lahti tulnud mustuse eemaldavad abrasiivselt pelletid, mis seejärel pinnalt eemale põrkuvad. Selle protsessi käigus muutub pelletites olev CO2 gaasiliseks ja selle maht suureneb 400 korda – seda nimetatakse sublimatsiooniks. Ka see aitab mustust pinnalt eemaldada. Pärast puhastamist on jäägina alles vaid pinnalt eemaldatud kuiv mustus. Selle saab hõlpsasti kokku põhkida ja vastavalt (ohtlike) jäätmete kõrvaldamise eeskirjadele kõrvaldada.
Kuivjäärpitsi erinevad kasutusvõimalused
Kuna kuivjääpritsiga puhastades ei saa midagi märjaks, ei ole näiteks mootori või elektrikomponente enam vaja sõiduki küljest eraldada ega kaitsta. See säästab tööaega ja raha. Õigel kasutamisel ei kahjusta kuivjääprits pinda – erinevalt teiste pritsimismeetoditega puhastamisest, kus mõnikord võib pinnakahjustusi esineda. Seetõttu on kuivjääga puhastamisel täielikult kõrvaldatud pinna kallis järeltöötluse vajadus, mis liivapritsiga puhastamisel on tihti vajalik. Õigel kasutamisel ennetab kuivjääpuhastus ka termilist moonutust, kuna pind jahutatakse vaid temperatuurini 5 °C, mitte kunagi üle 20 °C. Kuivjääga puhastamine on lahendus ka sellistele puhastusülesannetele, mis varem olid võimatud või võtsid väga kaua aega, näiteks närimiskummi jääkide või rasvalaikude eemaldamine. Sõidukite puhul saab kuivjääpritsiga laitmatult puhtaks ka armatuurlauad, vaibad, paneelid ja mootori sisemuse.
Ranged reeglid
Kuigi see puhastusmeetod on väga lihtne, tuleb siiski hoolikalt jälgida, et kuivjääpelletid oleksid värsked. Vastasel juhul langeb nende toimivus oluliselt ja pelletid sublimeeruvad gaasiks. Isegi sobivates külmakastides säilivad need ainult paar päeva. Seetõttu on suurte hüdrauliliste presside (pelletimasinate) abil toodetud pelletid mõeldud koheseks kasutamiseks ja tuleks ära kasutada kohe pärast tarnimist. Autoremonditöökoja tööd korraldades tuleb sellise nõudega arvestada, et vältida viivituste teket või kehva puhastuskvaliteeti.
Uued lahendused
Nüüdseks on välja töötatud ka kuivjääprits, mis suudab puhastamise ajal ise toota täpselt õiges koguses pelleteid. Logistika mõttes on selleks vaja vaid kahte asja: vedelat süsihappegaasi toorainena (seda saab säilitada masinas olevas balloonis ilma mingite kadudeta) ja suruõhku tootvat võimsat kompressorit. Selline masin sobib ideaalselt iga suurusega autoremonditöökotta.
Koolitus
Kuigi kuivjää kasutamine on äärmiselt lihtne, hõlmab see siiski teatud terviseriske, mida on oluline vältida – kuivjää kasutamise saab kiiresti selgeks õppida vastavatel koolitustel. Esiteks on kasutajal vaja suletud kaitseülikonda ja visiiriga kiivrit, et end lendavate pelletite eest kaitsta; teiseks on oluline kasutada kuulmiskaistevahendit. Suruõhk koos sublimeerunud CO2-ga tekitab kasutamise ajal tugevat müra. Seetõttu ei tohiks kuivjääga puhastada õues, kuna vahetusse lähedusse jäävad hooned on tugeva müra käes. Ideaalis toimub kuivjääpuhastus spetsiaalselt helikindlates ja ventileeritud hallides.
Keskkonnakaitse
Kuivjääpritsi kasutamise lisakulud võivad end tasuda ära töökodadele, mis peavad tasuma kõrgeid jäätmetasusid. Kuna kuivjääga puhastamisel mingeid jääkaineid ei teki, on õli- ja koalestsentsseparaatorite kulud märgatavalt väiksemad. Kokkuvõtlikult võib öelda, et kuivjääga puhastamine kahjustab keskkonda vähem kui ükski teine puhastusmeetod. Isegi puhastamiseks kasutatav CO2 on keemiatööstuse või elektrijaamade jääkprodukt, mistõttu ei pea seda kuivjääpritside jaoks eraldi tootma.
Kuivjääga puhastamine
Kuivjääga puhastamine on tõhus osakeste pihustamise protsess, mis eemaldab tõrksa mustuse paljudelt erinevatelt materjalidelt. Kuivjää on oma headust tõestanud ka remondi- ja parandustöökodades keerukate ja tundlike pindade puhastamisel – alates auto polstri puhastamisest kuni mootori puhastamiseni ja uunikumide taastamiseni. Selle tehnoloogia eeliseks on see, et see ei jäta mitte mingisuguseid jääke – ei vett, kemikaale ega muid pihustusjääke.
Komponentide pesemise süsteemid ja seadmed
Lisaks kõrgsurvepesule ja kuivjääga puhastamisele on autotöökodades mootori, käigukasti ja ajami komponentide puhastamiseks väga populaarsed ka komponentide pesusüsteemid ja seadmed. Siin võib eristada komponentide manuaalset ja automaatset pesu.
Komponentide käsipesu
Käsipesu toimub pesuvannide suletud süsteemides puhastusvahendi abil. Pärast seda, kui masin on töö lõpetanud, pumbatakse puhastusvahend elektripumba abil läbi vooliku otsa ühendatud pesuharja välja ja kasutaja saab mustad ja õlised mootori ja käigukasti komponendid harja abil hõlpsasti puhastada. Määrdunud komponent puhastatakse seejärel käsitsi pesuvedelikuga täidetud harja abil. Vedelik nõrgub pesuvannist filtrisse, misjärel see pumbatakse taas pesuharja sisse. Kui komponent on puhastatud, võib selle mõneks minutiks jätta pesuvanni kuivaks nõrguma. Seejärel võib komponendi tagasi paigaldada.
Selle süsteemi kasutamisel on puhastusvahendi kadu väga väike. Kaod võivad tekkida vaid aurustumisest, mida saab hõlpsasti kompenseerida vahendi lisamisega. Puhastusprotsess on samuti lihtne. Spetsiaalsetes pesukorvides ja väikeste, nurga all olevate pesuharjadega saab pesta isegi väga väikeseid komponente. Selle jaoks on mõnedel masinatel isegi veekraani funktsioon, kus pesuvesi voolab vanni reguleeritavast kraanist, mitte pesuharjast. Nii on ka kõige väiksemate komponentide puhastamine lihtne ja mugav.
Bioloogilised puhastusseadmed
Sõltuvalt pesemise tihedusest, tuleb komponentide pesuseadmes kasutatavat puhastusvahendit regulaarselt vahetada. See on kallis ja ajamahukas, kuna seadmest tuleb kõrvaldada kuni 100 liitrit puhastusvahendit. Kaasaegsetes komponentide puhastusseadmetes puhastatakse puhastusvahend öö jooksul pesusüsteemi paagis ära bioloogilisel teel. Selle protsessi osana suunatakse saastunud puhastusvahend läbi eriliste bakteritega kaetud fliisi, mis asub pesuvanni all. Bakterid sautvad pesuvette ja kasutavad ensüüme, et lagundada pesuvees olev õli ja rasv. Pärast umbes 12 tunni möödumist on pesuvesi jälle puhas. Vee puhastamist saab kiirendada ka paagis oleva automaatse soojendussüsteemiga. Sellel on ka täiendav efekt: soe puhastusvahend lagundab õli, rasva ja vaha määrdunud komponentidelt veelgi kiiremini.
Käsipesustendid koos bioloogilise puhastustsükliga on ideaalsed väiksematele töökodadele, kus komponente tuleb pesta vaid aeg-ajalt. Kuna need seadmed on ratastel, saab neid tõmmata töökojas sobivasse asukohta. Lisaks on sellised masinad ka väikeste hoolduskuludega.
Komponentide automaatne pesu
Suurtes remonditöökodades, kust käib läbi palju autosid, peab komponentide pesu olema kiire ja tõhus. Komponentide automaatsed pesusüsteemid aitavad saavutada nõutud kiirust. Sarnaselt käsipesule tuleb ka automaatse pesu korral puhastatav komponente esmalt pesukorvi asetada. Seejärel suletakse pesuvann katte abil hermeetiliselt ja puhastusprotsess võib alata. Sarnaselt nõudepesumasinale pestakse komponendid sellises süsteemis pöörlevate kõrgsurvedüüside ja spetsiaalsete puhastusvahendite abil. Mõnes masinas pöörleb korv üle paigal seisvate düüside. Sõltuvalt komponentide pesusüsteemi tüübist ja suurusest, saab pesuprogrammide abil reguleerida ka temperatuuri, düüside survet ja pesuprotsessi pikkust. Väga tõrksa mustuse korral kasutatakse pesukemikaale ja ka väga kõrget temperatuuri (80 °C). Erinevat tüüpi mustuse puhastamiseks on saadaval universaalsed või eripuhastusvahendid. Nende kastutamine ja doseerimine pesusüsteemis peaks olema võimalikult lihtne, et vältida vale või liigset doseerimist.
Komponentide automaatse pesu eelised:
Suured komponentide pesusüsteemid suudavad ühe pesutsükliga puhastada julgelt üle 100 kg komponente ja nende madal laadimisava muudab süsteemi tervisesõbralikuks ka töötajate jaoks. Komponentide automaatsed pesusüsteemid on seega äärmiselt tõhusad. See on eriti kulutõhus lahendus ettevõtetele, kes peavad päevas pesema mitusada kilo komponente. Amortisatsiooni silmas pidades tuleks kaaluda ka puhastusvahendi regulaarset kõrvaldamist ja pesusüsteemi komponentide hooldust (nt filtrite vahetust ja paagi puhastamist). Puhastusvahendi kasutusea pikendamiseks on pesusüsteemide mõned osad varustatud n.-ö. koorijaga. Koorija suunab puhastusvahendi pinnal hulpiva õli õlikogujasse. Sel viisil peab kõrvaldama vaid väikeseid puhastusvahendi koguseid.
Komponentide puhastamine ultraheliga
Ultraheliga puhastamine on eriti keskkonnasõbralik komponentide puhastamise viis. Selle protsessi osana asetatakse määrdunud komponendid leigesse puhastusvahendisse ja neid töödeldakse kõrgsagedusliku ultraheliga. See tekitab vedelikus miljardeid mulle, mille lõhkemine tirib mustuse komponentide pinnalt ära. See protsess viiakse tavaliselt läbi ilma agressiivsete kemikaalide ja mehaaniliste lisanditeta. Sellisel viisil saab isegi väikestelt poorsetelt pindadelt eemaldada sinna paakunud mustuse. Kuid see protsess ei toimi siiski täiesti ilma kemikaalideta. Puhastusjõudluse suurendamiseks pakuvad mõned tootjad spetsiaalseid loputusvahendeid. Ultrahelivanni soojendussüsteemiga kombineerituna vähendab see oluliselt komponentide pesuaega. See on väga oluline eelkõige suure läbilaskevõimega töökodadele.
Suured ultraheli-puhastusvannid puhastavad ka suured mootorikoostud ja rattad. Selleks on sellisel masinal vaja mitmesaja liitrist mahutavust. Suurtesse pesusüsteemidesse saadetakse komponendid tihti hüdraulilise tõsteseadme abil. See langetab komponentidega korvi ultrahelivanni ja tõstab pärast pesuprotsessi lõppemist sealt jälle välja. Ühte pesuvett saab kasutada umbes 400 pesukorraks. Kuigi komponendid on pärast pesuprotsessi väga puhtad, on soovituslik need loputusrestil puhta veega üle loputada, et eemaldada kõik pesuvee jäägid.
Väike, umbes 10-liitrise mahutavusega ultrahelivann on autoremonditöökodades eriti kasulik abivahend. Selliseid vanne kasutatakse väikeste komponentide, näiteks sissepritsedüüside või klassikaliste sõidukite karburaatori komponentide puhastamiseks. Tihti kasutatakse neid ka õliga kaetud käsitööriistade pesuks. See suurendab tööohutust.