KERAAMILISTE PLAATIDE PUHASTAMINE JA HOOLDUS
Kuidas puhastada keraamilisi plaate? Anorgaanilistest materjalidest valmistatud keraamilised plaadid on põletatud temperatuurivahemikus 1000–1400 °C. Terrakota, klinkertellis, klinker-, savi- ja kiviplaat – need kõik on tänapäeval laialdast kasutust leidnud. Kuigi pinnakatete variatsioone on erinevaid, on nende puhastusetapid alati samad. Hooldust vajavad vaid vähesed plaaditüübid.
Teadke, millega teil tegemist on: lühiülevaade keraamilistest materjalidest
Seinad ja põrandad võivad olla kaetud paljude eri välimusega materjalidega. Kattematerjaliks võib olla looduskivi, näiteks marmor või graniit, või tsemendipõhine kunstkivi, näiteks komposiitkivi (terrazzo) või pressmarmor. Keraamiliste plaatide kasutamisel tuleks eristada viit eri tüüpi plaate.
- Terrakota: värvuselt punane ja sooja tooniga, kareda tekstuuriga, välimuselt rustikaalne
- Klinker: värvuselt punane või kollane, populaarne töökodade põrandakattena või välisseinte kattena, glasuuritud või glasuurimata
- Klinker: enamasti ühevärviline, trükimustriga või poleeritud, mikropoorne pind
- Savi: pehmem, mehaaniliselt vähem vastupidav, sobib seinakatteks, glasuuritud
- Kivi: glasuuritud või glasuurimata; glasuurimata versioonil on kare pind, mida kasutatakse tihti köökides (eenduv muster), et vältida libisemisohtu
Libisemiskindluse R-klass: libisemiskindlad plaadid
Kui plaadid on laotud põrandale, peab kommertspindade põrand vastama vähemalt klassi R9 omadustele. Kohtades, kus libisemisoht on suur (näiteks liha töötlemise kohtades), peab põranda libisemiskindluse klass olema kõrgeim võimalik – R13. Saksamaa sotsiaalkindlustusmääruses 108-003 on toodud, milline libisemiskindluse klass millistes kohtades saavutada tuleb. Väga tekstuursete plaatide kõrgemate osade vahelt saab vesi libisemisohtu tekitamata ära voolata. Kuid samas koguneb sellistele plaatidele hõlpsamini ka mustus, mistõttu on nende puhastamine ajamahukam.
Keraamilised plaadid: hooldus- ja sügavpuhastus
Kõige olulisem: keraamiliste plaatide hoolduspuhastus
Regulaarne hoolduspuhastus on keraamiliste plaatide puhtana püsimise kõige olulisemaks tingimuseks. Sõltuvalt määrdumise astmest võib kasutada nii kuiv- kui ka märgpuhastust. Lahtise mustuse saab eemaldada tolmuimejaga või tolmu siduva mikrokiust lapiga, mis saab elektrostaatilise laengu. Pärast seda võib pinna puhastamiseks kasutada suurele pinnale sobivat pühkimismasinat, mikrokiust pühkimislappi ja sobivat puhastusvahendit.
Põrandapesumasin suurtele pindadele
Suurte pindade puhastamiseks kasutatakse tavaliselt põrandapesumasinat – sellisel juhul ei pea lahtist ja peeneteralist mustust eelnevalt pinnalt eemaldama. Soovitud puhastustulemuse saavutamiseks on kõige olulisem valida masinale õiged harjad või puhastuspadjad. Kareda tekstuuriga keraamiliste plaatide puhastamiseks on kõige parem kasutada pikkade harjastega rullharju, samas kui siledama pinnaga plaadid saab kõige paremini puhtaks mikrokiudrullidega.
Musta vee eemaldamiseks tuleb kasutada ka õigeid kummiribasid. Aukudeta kummiribad on parimad tekstruursete pindade puhastamiseks ja aukudega ribad siledate pindade puhastamiseks. Tõrksa mustuse (hallika kihi) eemaldamiseks klinkerplaatidelt soovitame kasutada melamiinvaigust puhastuspatju koos rataste puhastuspeadega.
Soovitus! Suure pinnapühkimismasina ja teleskoopvarre abil saab hõlpsasti puhastada ka seinu – pinnad saavad puhtaks kiiresti ja efektiivselt.
Jälle on käes see aeg: keraamiliste plaatide sügavpuhastus
Keraamilisi põrandaplaate puhastatakse kas ühekettaliste puhastusmasinate või põrandapesumasinatega. Suurema kontsentratsiooniga puhastusvahenditega (nii happeliste kui ka aluselistega) saab pinnad puhtaks kiirelt.
Pinnapuhastid erijuhtudeks
Tekstuursete keraamiliste plaatide või piiratud olude korral võib kõrgsurvepesur olla hea abimees. Pinnapuhasti koosneb katte all olevast pöörlevast düüsiribast, millele on võimsad düüsid paigutatud pisut viltu. Düüsid suunavad vee pinnale kõrge survega ja vabastavad mustuse äärmiselt efektiivselt.
Vahuotsik pikema kontaktaja saavutamiseks
Suuremate seinapindade, põrandate või sanitaarruumide puhastamiseks on parimaks valikuks vahuotsikuga kõrgsurvepesuri kasutamine. Vahutava puhastusvahendi ja otsikusse lisatava õhu kaasabil tekib kõrgsurvega vahujuga. Vahu kasutamise eeliseks on see, et saate näha, kuhu on puhastusvahend juba kantud. Samuti püsib vaht erinevalt vedelast puhastusvahendist kauem pinnal, mistõttu on puhastusvahendi kontaktaeg pikem.
1. soovitus: ärge kunagi suunake kõrgsurvejuga otse ühenduskohtadele – nii väldite nende kahjustumist.
2. soovitus: kui kasutatav puhastusvahend on happeline, tuleb tsemendipõhise täitega vuugid enne puhastusvahendi pinnale kandmist veega üle loputada, et vältida vuukidesse imenduva happe poolt tekitatavaid kahjusid.
Keraamiliste plaatide puhastusvahend
Keraamilisi plaate võib puhastada nii happeliste kui ka aluseliste puhastusvahenditega. Happelised puhastusvahendid aitavad mineraalse mustuse, näiteks katlakivi, uriinijääkide ja rooste vastu; aluselised puhastusvahendid on ideaalsed orgaanilise mustuse, näiteks rasva, valgu ja õli eemaldamiseks.
Osakeste pihustamise protsess välialadele
Osakeste pihustamine pinnale madalsurve abil on õrnatoimeline, kuid tõhus meetod mineraalse mustusega tugevalt määrdunud õues asuvate savipindade puhastamiseks. Eelnevalt tuleks pind puhastada kõrgsurvepesuriga. Selleks on olemas pihustuspüstol, kuhu tööstuslikust kompressorist suunatakse ka suruõhk. Lisaks segatakse segukambris õhujoale ka puhastusvahendit ja vett, et tagada tolmuvaba töö. Õhu, vee ja puhastusvahendi segu väljub pihustuspüstoli düüsist kasutajale sobivas koguses – õhusurvet, vee ja puhastusvahendi kogust saab kasutaja ise reguleerida.
Keraamiliste plaatide puhastusvahend
Mõnede keraamiliste plaatide, näiteks terrakotaplaatide värvitoon on saavutatud metallioksiidi abil. Seetõttu tuleb happeliste puhastusvahendite kasutamisel veenduda, et need ei sisaldaks fosfor- ega vesinikkloriidhapet, kuna nende roostet eemaldav toime võib põhjustada kivide värvimuutuse.
Üldiselt on keraamilised plaadid hästi vastupidavad aluselistele puhastusvahenditele, kuid tuleb jälgida, et puhastusvahend ei sisaldaks naatriumsilikaate. Need võivad kahjustada plaadi struktuuri ja muuta plaadi pinna karedamaks või siledamaks.
Kas keraamiliste plaatide hoolduspuhastus on tingimata vajalik? Plaatide õlitamine jms meetodid
Pindu hooldatakse selleks, et need muutuksid vastupidavamaks mehaanilisele survele, et kaitsta materjali poore vee läbitungimise eest või et parandada nende välimust. Tänu nende kõvadusele ei pea keraamilisi plaate kaitsma mehaanilise surve eest.
Suure imavusega plaadid
Terrakotast ja glasuurimata savist põrandaplaadid võivad olla äärmiselt suure veeimavusega. Kui sellist plaati õlitada, imbub õli plaadi pooridesse ja kaitseb seda niiskuse eest. Kui soovite terrakotaplaatide korral saavutada rustikaalset välimust, võib plaatide värvitooni muutmiseks kasutada musta sütt sisaldavat vee ja õli segu. Süsi ladestub plaadi struktuuridesse, tekitades kulunud efekti. Sõltuvalt plaadi tüübist saab plaadile läiget lisada pinnale hõõrutava vees lahustuvatel polümeeridel põhineva hooldusvahendiga.
Väiksema imavusega plaadid
Immutamine ei ole siiski vajalik näiteks klinkerplaatide korral, kuna seda tüüpi põrandaplaadid on väikese imavusega. See tähendab, et pinna sisse ei imbu nii niiskus, kui ka immutusvahend, mis jääb vaid plaadi pinnale ja kulub sealt kiiresti maha. Kui klinkerplaat on varasemalt juba immutatud, tuleks immutusvahendi kiht eemaldada universaalse sügavpuhastusvahendiga, vastasel juhul tekib pinnale aja jooksul näotu kilejas kiht.
Soovitus! Hooldusvahendit ei tohiks kanda otse pinnale, vaid puhastuslapile, et tagada hooldusvahendi ühtlane jaotus.
KKK
Kummaline, kuid tõsi: kui keraamilistele plaatidele tekib kips
Siin on näpunäide keraamiliste plaatidega põrandate puhastamiseks: enne puhastustöödega alustamist lülitage põrandaküte välja. See hoiab ära puhastusvahendi pinnal liiga kiire kuivamise. Lisaks on mõnedel hapetel kalduvus muuta lubi pika kokkupuuteaja jooksul kipsiks. See protsess kiireneb põrandakütte lisasoojuse tõttu. Tekkinud kipsisademeid on mehaaniliselt raske eemaldada – seega on parem küte välja lülitada.