ISETEENINDUSLIKU KÄSIPESULA AVAMINE
Olgu tegemist ühekohalise süsteemiga või autopesula parklaga, iseteeninduspesulasse investeerimine nõuab head planeerimist, alustades õige koha valikust ja kulude arvestamisest kuni objekti suuruse ja varustuseni. Järgnevalt antakse ülevaade teguritest, mida operaatorid peaksid arvestama, et leida oma vajadustele kasumlik lahendus.
Igaüks, kes plaanib asuda iseteeninduslike pesusüsteemide ärisse, peaks saama ülevaate asukohast, kuludest ja
kasumlikkus eelnevalt. Kogenud süsteemihaldurid on valmis nõustama investoreid planeerimisfaasis.
Õige asukoha leidmine
Optimaalne koht iseteeninduslike pesusüsteemide jaoks on näiteks hästi külastatav tööstuspiirkond isetegemispoe või supermarketi läheduses, kuna see tagab suure külastajate sageduse. Planeeritava asukoha piirkonnas elavate elanike arv ei ole koha valikul määrav. Palju olulisem on ametlik registreeritud sõidukite arv märgitud läheduses. Üldjuhul on valgala suurus umbes viis kuni kümme kilomeetrit objekti ümber. Lisaks tuleb asukoha valikul arvestada konkurentsiolukorda. Seetõttu tuleks tähelepanu pöörata sellele, kui palju sõidukite pesusüsteeme on juba läheduses saadaval.
Asukoha planeerimine
Kui koht on leitud, on oluline optimaalselt planeerida, kuidas vaba ala kasutatakse. Näiteks tuleb määrata optimaalne pesemiskohtade arv. Iga pesuruumi jaoks on vaja umbes 30 ruutmeetrit pinda. Lisaks on vaja ruumi taimeruumi jaoks – lisaks 30 ruutmeetrit. Kolme pesu- ja tolmuimejaga rajatise puhul tuleks seega pidada minimaalseks ruumiks 1500 ruutmeetrit pinda. Arvesse tuleb võtta ka sisse- ja väljapääsualasid. Soovitatav on kasutada läbisõiduavasid, et autod saaksid ühelt poolt pesupesadesse sisse sõita ja teiselt poolt välja.
Piiratud ala: kompaktsed iseteeninduslikud pesusüsteemid
Piiratud ruumiga kohtadele sobivad kompaktsed ja individuaalselt konfigureeritavad ühe- või kahelahtrilised pesusüsteemid. Need võimaldavad paigaldada täieliku iseteenindusliku pesusüsteemi minimaalse ruumiga. Teenindusjaamade jaoks pakuvad sellised rajatised tulusat teisest äri.
Investeeringu- ja tegevuskulud
Iseteeninduspesusüsteemide jaoks vajaliku finantseeringu suurust mõjutavad mitmed parameetrid. Tegurid ulatuvad objekti asukohast ja võimalikest ehitusmeetmetest, aga ka rajatise suurusest. Potentsiaalianalüüsi raames kaaluvad tootja ja klient neid konkreetse olukorraga kohandatud teemasid üksikasjalikult.
Kulude osas tuleb eristada püsikulusid (sh maa- või personalikulud) ja muutuvkulusid iseteenindusobjekti toimimiseks. Nende hulka kuuluvad kulutused veele, elektrile, kulumaterjalidele, küttele, gaasile ja jäätmekäitlusele.
Jätkusuutlikkus ja iseteeninduslikud pesusüsteemid
Iseteenindusliku pesusüsteemi ostmisel tuleks alati tähelepanu pöörata rajatise jätkusuutlikkusele ja ressursside kokkuhoiule. Üks võimalus kulude vähendamiseks on näiteks fotogalvaanilise süsteemi kasutamine, millega operaator toodab vajaliku võimsuse. Teine võimalus kulude vähendamiseks ja vee kokkuhoiuks on bioloogilise veepuhastussüsteemi utiliseerimine, mille puhul kasutatakse iseteeninduslikus pesusüsteemis taaskasutatud vett või vihmavett.
Kasumlikud iseteeninduslikud pesujaamad: Seadmete ja programmide valik
Iseteeninduslike pesukohtade arv oleneb kohast, vabast ruumist ja loomulikult operaatori eesmärkidest ja kavatsustest. Kõigi nõuete täitmiseks pakuvad paljud tootjad laia valikut iseteeninduspiirkonna moodullahendusi. Ülioluline on leida õige lahendus erinevatele nõudmistele – alates ühelahtilisest kõrgsurvepuhastusjaamast kuni autopesupargini. Kasumliku lisaäri tagab iseteeninduslike tolmuimejate ja mattide puhastite paigaldus.
Pesuprogrammi valimine
Oodatav pesukordade arv sõltub erinevatest teguritest. Oluliseks mõjutajaks on autopesula klientidele kättesaadav programmivalik. Iseteeninduslike pesusüsteemide puhul saab reeglina pakkuda arvukalt programme – lisaks velgede või putukate eelpihustusprogrammidele on kõrgsurvepuhastus ja pesuharja ala kohustuslikud. Lisaks on osmoosveega loputamiseks programmid, mis võimaldavad plekivaba kuivatamist. Programmide praktiline paigutus juhtterminalis ning soovitused eksklusiivsete ja esmaklassiliste pesude samm-sammuliseks järjestamiseks aitavad lisaks autopesu klientidele ja hõlbustavad tööd.
Ajastus ja hind
Lisaks programmivalikule tuleb määrata ka üksikute pesuprogrammide ajastus ja kulud, et need oleksid operaatorile kasumlikud.
Kõrgsurvepuhastuseks ja harjapesuks on soovitatav ajatsükkel 120 sekundit. Selliste programmide jaoks nagu veljepuhastus piisab 60 sekundist.
Maksesüsteem: alates müntidest kuni kontaktivabade makseteni
Iseteeninduspesulates on autopesu eest tasumiseks erinevaid võimalusi ja süsteeme: Mündid, kaardimakse, firmade pesukaardid või mobiiltelefonid. Sularahavabade lahenduste kasutamine sobiva makseviisina on aga selgelt trend. Seetõttu saab lisaks mündilahendustele tavaliselt ühendada ka välismaksesüsteeme. Seega on võimalik tasuda RFID (kliendikaardid) või EC/krediitkaartidega. Sularahata makseid võimaldavaid süsteeme saab sageli ka tagantjärele paigaldada.
Sularahata maksesüsteemide eelised:
Operaatorid saavad kasu digitaalsetest süsteemidest, mis koondavad rohkem teavet klientide pesemiskäitumise kohta. Kesksete võtmenäitajate hindamine annab hea ülevaate ka üksikute teeninduskohtade tootmisvõimsuse kasutamisest ja majanduslikust elujõulisusest. Sularahata süsteemid vähendavad ka varguste ohtu.
Klientide jaoks on eelised selged. Makseprotsess muutub oluliselt kiiremaks ja mugavamaks, kuna pole vaja pisiraha ega raha vahetada.
