TEIE RAJATISE HÜGIEENIRISKI HINDAMINE

Mida on vaja teada patogeenide kohta?

Viirused

Viirus on geneetilise koodi osa, mida kaitseb valgukiht. Viirused tungivad peremeesrakkudesse ja kasutavad seejärel paljunemiseks peremeesraku komponente, tekitades rohkem viirusi. Viirused ei ole elusaine ja ei saa ise paljuneda. Nende ülekandumise takistamine organismilt organismile on tõhus viis nende leviku piiramiseks.

Bakterid

Bakterid võivad elada peaaegu igas keskkonnas, kaasa arvatud inimkeha ja selle pind. Nad kasutavad toitaineid ja paljunevad jagunemise teel. Nende kasvuks ja paljunemiseks vajalike tingimuste juhtimine on tõhus viis nende leviku piiramiseks.

Seened

Maal on miljoneid erinevaid seeneliike. Seeni võib leida peaaegu igas keskkonnas, sealhulgas siseruumides, väljas ja inimese nahal. Nende kasvuks ja paljunemiseks vajalike tingimuste juhtimine on tõhus viis nende leviku piiramiseks.

Patogeenide ülekandumine

Patogeenid võivad levida kahel viisil, mis on olulised rajatises osutatavate teenuste puhastamise ja desinfitseerimise valdkonnas.

1. Ülekanne õhu kaudu
Nakatunud isik või loom levitab hingamise, köhimise, aevastamise, rääkimise, laulmise jms teel haigustekitajatega aerosoole. Patogeenid jäävad nakkusohtlikuks mõnda aega ja neid võivad sisse hingata teised organismid. Aerosoolidega seotud patogeenide kontsentratsioon mängib patogeenide edasikandumisel olulist rolli.

2. Ülekanne kontakti kaudu
Patogeenid võivad asuda ja ellu jääda pindadel, kust need kantakse puudutuste kaudu inimkehasse. Tüüpilised patogeenide asukohad on ukselingid, käsipuud või mobiiltelefonid.

Patogeenide inaktiveerimine

Patogeene saab hävitada või inaktiveerida keemiliste või füüsikaliste meetmetega. Mõlemal juhul on oluline kokkupuute kestus puhastusprotsessiga.

Patogeenide eemaldamine pindadelt ja nende hävitamine/inaktiveerimine.

• Patogeene eemaldatakse mehaaniliselt, kasutades näiteks mikrokiudlappe või puhastusseadet. Desinfitseerimisvahendi kasutamine puhastuslappidel või masina paagis, tekstiili pesuprotsess või aurupuhastitarvikud tagavad patogeenide hävitamise/inaktiveerimise vastavalt keemiliselt, keemilis-termiliselt või termiliselt.
• See sobib hästi siledatele pindadele (nt lauad, uksed, klaaspinnad jne) või sageli puudutatavatele pindadele (nt käepidemed, nupud, juhtseadised jne).
• Surnud/inaktiveeritud patogeenid eemaldatakse tavaliselt heitveega.

Patogeenide hävitamine või inaktiveerimine otse pindadel (ilma nende eelneva eemaldamiseta).

• Keemilised meetmed (desinfitseerimisvahendid, alkohol, valgendi, osoon jne) või füüsikalised meetmed (temperatuur, aur, plasma jne) rakendatakse pinnale ja jäetakse mõjuma nõutavaks kokkupuuteajaks.
• See sobib hästi ebakorrapärastele pindadele (nt karedad või struktureeritud pinnad, krohv ja vuugid) või suurtele pindadele, kus on võimalik tagada vajalik kokkupuuteaeg kuumades või niisketes tingimustes.
• Surnud/inaktiveeritud patogeenid kas jäävad pinnale (muutudes tavalise tolmu osaks, mis tuleb eemaldada järgmise standardse puhastustsükli käigus) või loputatakse maha. Köögis või toiduainete töötlemise piirkondades tuleb need maha pesta joogiveega.

Saneerimine – rajatiste ohutuks kasutamiseks

Saneerimine vähendab mikroobide arvu pindadel või esemetel ohutu tasemeni vastavalt rahva tervishoiu standarditele või nõuetele. Saneerimine on õige lähenemisviis piirkondades, kus hügieen on kriitilise tähtsusega, või nakkuspuhangu ajal, et tagada rajatise üürnike ja külastajate ohutu hügieen. Sagedane õhu ja kõikide puutepunktide desinfitseerimine nii siseruumides kui ka väljas avaliku asutuse lahtiolekuaegadel vähendab nakkushaiguste leviku ohtu.

Märkus.
Alati tuleb järgida valitsuse ohutu käitumise määrusi (nt isikukaitsevahendite kasutamine, sotsiaalse distantsi hoidmine, kätehügieen, näomaskid jne).
Alati tuleb järgida valitsuse kehtestatud eeskirju, mis käsitlevad konkreetsete rakenduste hügieenimeetmeid valdkondades, kus hügieen on kriitilise tähtsusega (nt tervishoid, toiduainete töötlemine jne).

Mida tähendab „saneerimine“?

Saneerimine on mikroobide arvu vähendamine ennetavate ja desinfitseerivate puhastusmeetmete rakendamisega. Sarnaselt „rutiinse desinfitseerimisega“, mida nimetatakse ka „jooksvaks desinfitseerimiseks“ või „profülaktiliseks desinfitseerimiseks“.
Võrdlus desinfitseerimise ja steriliseerimisega: saneerimise tulemus ei pea olema mikroobide etteantud määral või täielik hävitamine.

Mida ja millal teha?

Patogeenide ülekande risk suureneb koos kontaktide arvu ja tüüpide suurenemisega. Infektsiooni ennetamine hügieenilise puhastamise ja saneerimise teel võib vähendada kokkupuudet patogeenidega.

Kontaktide vältimine inimestega (nt kodukontor).

• Regulaarne puhastamine.

Väike kontaktide arv alati samade tuttavate inimestega (nt töökohal).

• Igapäevane kõigi pindade hügieeniline puhastamine.
• Puutepunktide saneerimine vastavalt vajadusele.
• Õhu puhastamine suletud ruumides ja koosolekuruumides.

Inimeste juhuslikud kohtumispaigad (nt supermarketid, ühistransport).

• Igapäevane kõigi pindade hügieeniline puhastamine/saneerimine.
• Kõigi puutepunktide sagedane puhastamine ja desinfitseerimine.
• Õhu puhastamine suletud ruumides ja koosolekuruumides.
• Mikrofiltrite (HEPA 14) kasutamine tolmuimejates.

Valige sobiv, tõhus ja kulutõhus lahendus, mis sobib teie kohalike tingimustega.

Tüüpilised rakendused on järgmised (kuid ei piirdu nendega)

• Puutepunktide sage pühkimine avalikes kohtades desinfitseerimis-/puhastusvahendiga.
• Aurupuhastus pesuruumis, jõusaalis ja spaas pärast iga kasutuskorda.
• Transpordiraamide ja kärude puutepunktide töötlemine.

Desinfitseerimine või saastest puhastamine – rajatise taastamine pärast haiguspuhangut

Rajatise sihitud desinfitseerimine või saastest puhastamine on vajalik pärast nakkushaiguse teadaolevat puhangut või hügieenilise keskkonna tagamiseks kõrge riskiga piirkondades, nt tervishoiuasutustes või toidu tootmiskohtades. Valitsused või sarnased ametiasutused võivad mõnel juhul anda ülesande sihitud desinfitseerimiseks.

Mida on vaja desinfitseerida?

Pandeemiaseisund ei ole sama mis haiguspuhang hoones. Pandeemia korral ei pruugi kõik hooned olla nakatunud patogeensete mikroobidega. Kui haiguspuhang on hoones, kus viibisid patogeeniga nakatunud inimesed ning pindadel ja põrandatel võib olla patogeenseid mikroobe, tekib mõnes piirkonnas desinfitseerimise vajadus.

Näited.

• Vastavalt RKI soovitustele on ka patsiendipiirkondades haigla desinfitseerimine vajalik ainult sagedaste naha- ja käekontakti kohtades. See tähendab, et tuleb desinfitseerida kõik puutepunktid, nt tulede lülitid, ukselingid, öökapid, voolujuhtseadised või sarnased esemed.
• Muid pindu, nagu põrandad, laed, seinad ja lambid, ei ole vaja desinfitseerida; seal piisab puhastamisest.
• Põrandad haiglates, kus ravitakse COVID-19 patsiente, tuleb desinfitseerida.

Mida tähendab „desinfitseerimine“?

• Kõigi patogeensete mikroobide tapmine või inaktiveerimine.
• Nakatumise oht desinfitseeritud pinna kaudu puudub.
• Viiruste arvu vähendamine 99,99% võrra ja bakterite arvu vähendamine 99,999% võrra.
• Ette nähtud aktiivselt kasvavate ja vegetatiivsete mikroobsete mikroorganismide hävitamiseks teatud tasemeni*.
• Desinfitseerimine sarnaneb „sihitud desinfitseerimisega“.

Olulised märkused.

1. Kõigepealt puhastage. → Kui pind pole puhas, ei taga desinfitseerimislahus tõhusat desinfitseerimist.

2. Tagage täpsus. → Kasutage kõiki desinfitseerimismeetmeid hoolikalt ja vastavalt kasutusjuhendile, et tagada hügieeniline tulemus.

3.Vältige üledesinfitseerimist. → Desinfitseerimiskemikaalide pidevat kasutamist tuleb kaaluda ainult pärast konsulteerimist nakkushaiguste vältimise spetsialistiga.

Terminoloogia

• Bakteritsiidne → tõhus kõigi bakterite korral.
• Fungitsiidne → tõhus seente korral.
• Levurotsiidne → tõhus pärmseente korral.
• Piiratult virutsiidne → tõhus kõigi kestaga viiruste korral.
• Piiramatult virutsiidne pluss → tõhus kõigi kestaga ja kestata viiruste korral.
• Sporitsiidne → tõhus „bakteriaalsete eoste moodustajate“ eoste korral.