Praktilised näpunäited aia kastmiseks
Kui suvekuudel temperatuurid kõrgeks tõusevad ja vihma ei ole juba tükk aega sadanud, peab lilli, köögivilju ja muru hakkama regulaarselt kastma. Kuid mida tuleks aeda kastes silmas pidada? Järgmiste soovituste abil on teie aed ka kuumaperioodil lopsakalt roheline.
Millal ja kuidas aeda kasta?
Muru ning ilu- ja kultuurtaimede ning lillede kastmine on oluline rohelise aia säilitamiseks. Aia kastmisel tuleks aga üht-teist silmas pidada. Siin on eelkõige olulised kellaaeg, seadmed ning õige kallamis- ja kastmistehnika. Tuleks ka meeles pidada, et taimedel ja muldadel on erinevad vajadused – kastmisel ja aia hooldamisel tuleks nendega arvestada.
Viis näpunäidet aia korrektseks kastmiseks
Õige aeg
Aeda on kõige parem kasta hommikul või keskhommikul. Eriti suvel, kui päevasel ajal on väga kuum, saab vesi sel viisil aeglaselt pinnasesse imbuda taimedele sobivas temperatuuris. Keskpäevase päikesega ei tohiks taimi kunagi kasta, kuna siis aurustub vesi kiiresti ja ei jõua taime juurteni. Paljud tööl käivad inimesed eelistavad aeda üldiselt kasta õhtuti pärast tööd. See on ka variant, kuid võib soovimatu kõrvalmõjuna meelitada aeda tigusid, kuna nii on taimede lehed pikalt märjad, moodustades ideaalse keskkonna aiakahjuritele.
Kastmisseadmed:
Esimese asjana tuleb siin endalt küsida, millisest veeallikast teie kastmisvesi pärineb ja kuidas vesi sealt taimedeni juhitaks? Tavaliselt pärineb kastmisvesi ühest järgnevast allikast: paaki kogutud vihmavesi, kaevuvesi või tavalise majapidamise veevarustuse külge ühendatud voolik või kastmissüsteem. Viimane on kõige kulukam variant, mistõttu või olla vaja suuremat investeeringut pumbaga kastmissüsteemi, et see end üldse ära tasuks. Vee jaotamiseks on mitmeid võimalusi: vihmutid, voolikud, düüsid, pumbad ja kastmistaimerid (rohkem teavet nende kohta allpool). Kärcher pakub ka sobivaid voolikukärusid ja voolikurulle voolikute hoiustamiseks.
Regulaarsus:
Aia kastmise peamine põhimõte on regulaarsus! Taimed ja peenrad tuleks kasta külluslikult, et vesi jõuaks maapinda ja taimede juurteni. Igapäevast kastmist tuleks siiski vältida. See ei ole mitte ainult kallis ja energiakulukas, vaid ka ebavajalik. Aia kastmise sagedus sõltub mulla tekstuurist. Meelde tuleks jätta järgmine rusikareegel: liivast mullapinda tuleb kasta umbes iga nelja päeva tagant, savist mullapinda kord nädalas.
Taimede ja pinnase vajaduste arvestamine:
Kastmisel tuleks vältida väga külma vett. Külm kraanivesi tekitab enamikele taimedele stressi. Palju parem variant on kasutada veetünni kogutud vett, mis seejärel tünnist peenardele pumbatakse. Aia kastmiseks võib kasutada ka kraanivett, kuid sellel on mitmeid puuduseid pinna- või vihmaveega kastmise ees. Kraanivesi on palju külmem, mistõttu see põhjustab taimedele stressi. Samuti tuleks teada kohaliku veevõrgu veekvaliteeti. Kare vesi kahjustab taimi. Keeruline on välja töötada kõikidele taimedele sobivat kastmisplaani, kuna taimede veevajadus on erinev. Peenras olevad taimed vajavad võrreldes potitaimedega vähem vett. Taime veevajaduse kindlaks tegemiseks piisab tihti vaid taime lehtede vaatamisest. Suur hulk õhukesi ja pehmeid lehti annab märku suurest veevajadusest. Paksude, tugevate või karvaste lehtedega taimed vajavad vähem vett. Suurim veetarbija aias on muru. Liivase pinnase korral tuleks muru kasta vähemalt 3–4 korda nädalas. Savine muld aga jällegi seob niiskust, mistõttu piisab savisema pinnase korral, kui kasta vaid kord nädalas.
Talve lähenedes:
Aia ettevalmistamisel talveks tuleb kastmissüsteemidest vesi alati enne külmade tulekut eemaldada. Musta vee pumbad tulevad appi vee eemaldamisel tiikidest ja kaevudest, puhta vee sukelpumpasid saab kasutada vee eemaldamiseks basseinidest.
Kas kasutada kastekannu, voolikut või kastmissüsteemi?
Vanasti ei olnud sobiva kastmisvahendi valimine mingi küsimus. Sest kastekann oligi ainus olemasolev valik. Praegu on lähtepositsioon aga hoopis teine. Saadaval on palju erinevaid vahendeid, näiteks liigutatavad vihmutid, pihustusfunktsiooniga pihustuspüstolid ning isegi kõikehõlmavad kastmissüsteemid (nt koos vihmaveepumbaga). Milline nendest vahenditest vastab just teie nõudmistele?
Kastekann kuulub alati aiapidaja põhivarustuse hulka. Hoolimata mitmetest kaasaegsetest ja tõhusatest kastmisseadmetest, leiab peaaegu igast aiast siiski ka kastekannu. See on ideaalne vahend potitaimede ja peenarde kastmiseks. Vihmaotsikut kasutades saate kastekannu abil ettevaatlikult kasta ka ilutaimi. Kuid kastekannul on siiski üks oluline puudus – kannu pideva täitmise ja raske kannu kandmisega võib kiiresti kaasneda selja- ja õlavalu.
Kas kasta oma aeda ise või teha seda automaatselt? Suuremate aedade korral on ainult vooliku kasutamine mõistlik vaid teatud piirini. Kui tegemist on väiksema murulapiga, saate selleks kasutada voolikut koos vihmuti või pihustustoruga ja kasta niiviisi oma muru ise. Kärcheri voolikud on töökindlad ja väändumiskaitsega, mis suurendab oluliselt nende vastupidavust.
Suuremate aedade korral on siiski mõistlikum valida kastmissüsteemid. Paljudel juhtudel piisab ka vaid vooliku külge ühendatud vihmutist, et maja veesüsteemist või pumba abil muru ära kasta. Selleks sobivad eriti hästi liigutatavad vihmutid. Sellistel vihmutitel on reguleeritav pihustuslaius, mis võimaldab kasutajal pihustatava vee hulka käsitsi reguleerida – nii saab edukalt kasta ära kogu aia. Oluline on, et vihmuti valitaks vastavalt kastetava ala kujule ja vajadustele.
Kastmissüsteem: tõhus ja veesäästlik! Kõik, kes soovivad veelgi professionaalsemat lahendust, võivad kasutada üksteisega ideaalselt koordineeritud pumpa ja kastmissüsteeme. Sellised kastmissüsteemid ei võimalda mitte ainult ajasäästlikku ja tõhusat kastmist, vaid on ka ressursse säästvad ja jätkusuutlikud. Vesi jaotatakse sihipäraselt konkreetsetele taimedele või muruplatsidele.
Vihmaveega kastmine
Kuidas aia kastmine on korraldatud, sõltub loomulikult isiklikest eelistustest ja aia suurusest. Kirgliku hobiaednikuna peaksite igal juhul teadma, milliseid eeliseid vihmaveega kastmine teie aiale annab. Esiteks, selle meetodiga ei kaasne veekulu ja see on eriti keskkonnasõbralik. Teiseks, vihmaveel on kraanivee ees eelis – vihmavesi on destilleeritud vee looduslik vorm, selles ei ole pisikuid ega mustust. Tõsi – meie kraanivesi on samuti väga puhas, kuid selle karedus võib piirkonniti erineda ning see võib sisaldada näiteks vanadest torustikest tulenevaid soovimatuid jääke. Kui soovite kindel olla oma kraanivee ohutuses, tuleks selle kvaliteeti eelnevalt testida.
Vihmavesi on looduslikult puhas ja neutraalse pH-väärtusega. Aednik peaks vaid selgeks tegema, kuidas ta seda koguda soovib. Valikus on tsisternid, sügavad kaevud ja veetünnid: sinna kogunenud vihmavett saab aias tünnipumba või survepumba ning voolikute ja vihmutite abiga edukalt kastmiseks kasutada.
Põhja- ja kaevuveega kastmine
Sarnaselt vihmaveega kastmisele ei pea te põhja- või kaevuvett kasutades muretsema vee kvaliteedi pärast. Kui te soovite sellist vett aia kastmiseks kasutada, tuleks eelnevalt põhjavee kohta rohkem uurida. Sellist infot saate näiteks kohalikult veeametilt. Samuti võib teie üleaedne naaber teada üht-teist teie piirkonna põhjavee kvaliteedi kohta. Aia kastmine põhja- või kaevuveega taandub lõpuks rahale. Aia kastmine kraaniveega tähendab lõputuid kulusid, kuid kaevu ehitamine on ühekordne investeering, mis tasub end üldjuhul ära juba paari aastaga. Igal juhul tasub seda varianti lähemalt uurida. Veel üks asi, mida ei tohiks unustada, kui soovite rajada kaevu, on selle registreerimise kohustus kohaliku omavalitsuse juures. Eelnevalt tuleks alati uurida ka kohalike omavalitsuse poolt kehtestatud lubade ja piirangute kohta.
Aia kastmine oma kaevuveega on kraaniveega kastmisele keskkonnasõbralik alternatiiv. Selleks, et vesi kaevust taimede ja peenardeni jõuaks, on teil vaja ka pumpa. Selleks otstarbeks tasuks valida survepump. Võimsusega kuni 7000 liitrit tunnis on Kärcheri töökindlad ja vastupidavad pumbad ideaalsed vee pumpamiseks nii tiikidest kui ka kaevudest.
Automaatne kastmine pumba abil
Automaatsete kastmissüsteemide abil saate säästa tohutult aega ning kasta oma aeda selle vajadustest lähtuvalt ja tõhusalt. Kastmisandurite ja -taimerite abil on teil kui aiaomanikul täielik kontroll selle üle, millal ja kui palju mingit aia osa kasta. Kastmissüsteemi saab programmeerida näiteks nii, et see lülitab end ise sisse varajastel hommikutundidel, kui pererahvas veel magab. Automaatne kastmissüsteem on hea valik ka siis, kui soovite reisida, kuid teil ei ole kedagi käepärast, kes ajamahuka kastmistöö selleks ajaks enda peale võtaks. Automaatsete kastmissüsteemide, kastmistaimerite ja kastmiskellade kohta leiate rohkem teavet siit.
